Hotelliettevõtjad: maksutõus süvendaks musta majandust

"Majutusteenuse 20protsendilise käibemaksumäära korral tõuseksid hinnad 7 protsenti ja külastajate arv väheneks 6 protsenti ehk ligi 180 000 inimese võrra," sõnas hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Raigo Triik. "Oleme väga mures plaanitava maksumuudatuse pärast – uuringud näitavad, et majutusteenuse käibemaksumäära tõus annab Eesti turismile kõva hoobi," lisas ta.

Kubija hotelli juhatuse liige Aigar Pindmaa rääkis, et kui planeeritav maksumuudatus peaks jõustuma, on selge, et ettevõtjatel enam investeeringuteks raha ei jää – ka planeeritud investeeringud võivad jääda tegemata ning see mõjub teenuse kvaliteedile kindlasti halvasti. "Maksude tõstmine annaks ettevõtlusmotivatsioonile löögi. Kui majutusteenuse käibemaksutõus jõustub, peame hakkama kindlasti mingil hetkel koondama või palkasid langetama. Sellest on kahju, sest tänaseks on just ka maaettevõtted saavutanud seisu, kus palgad on konkurentsivõimelised ja töötajad püsivad," rääkis Pindmaa.

Triik ütles, et Eesti turismiettevõtteid mõjutab väga tugevalt Venemaalt tulnud turistide arvu järsk langus. Käibemaksumäära tõstmine praegu oleks paljudele ettevõtetele hukatuslik. Tema hinnangul oleks maksutõusul kõige suurem negatiivne mõju just Tallinnast väljaspool. Väiksemates maapiirkondades asuvate majutusasutuste täitumus ning kasumlikkus on olnud juba aastaid kesine, jaanuari statistika näitab, et just Tallinnast väljaspool on turismiturg oluliselt langenud.

Eesti kaotab oma positsiooni turismiriigina ning seda tagasi võita on hoopis raskem. Seda enam, et paljudes Euroopa riikides on majutusasutustele kehtestatud alandatud käibemaksumäär ja ka näiteks Leedu alandas käibemaksumäära majutusteenusele alates selle aasta jaanuarist.

Triigi sõnul tooks plaanitav maksumuudatus kaasa laiaulatuslikke mõjusid: "On väga tõenäoline, et maksutõusu korral suureneks kas varimajandus või lõpetaks suur osa ettevõtteid suisa tegevuse." Ta lisas, et turismisektor on tihedalt seotud teiste majandusvaldkondadega, kõige suurem negatiivne kaasmõju oleks tõenäoliselt toitlustusele, jaekaubandusele ja transpordiettevõtetele.